AASTA PUU 2014 - TÜRNPUU JA PAAKSPUU

TÜRNPUU kasvab harilikult kõrge põõsana. Türnpuu tüvi võib vahel olla üsna jäme. Meie looduses on ta tavaline, kuid mitte nii sage kui paakspuu. Seda põõsaliiki leidub hajusalt metsades, võsades, loodudel. Tavalisemad kasvukohad on suhteliselt väheviljakatel ja kuivadel muldadel. Türnpuu õitseb mais-juunis. Õied on väikesed ja kollakasrohelised. Vili on marjataoline, musta värvi, 2-4 seemnega luuvili. Marjade maitse on kibe. Kui neid ohtramalt süüa, võib saada kergema mürgituse. Türnpuu jämedamate tüvede puidust on valmistatud kenasid noapäid ja väikesi iluasju. Koorest on saadud kollast ja pruuni lõngavärvi. Ka marju on tarvitatud värvimiseks. Tooreste, roheliste marjadega on lõngadele antud kollast, küpsete marjadega pruuni ja punast tooni.

PAAKSPUU on meie metsade üks tavalisemaid põõsaid, ta ei ole kuigi suurt kasvu. Tema õied on väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta. Sügisel tulevad paakspuule marjad, millel on sees kaks luukest. Algul on need luuviljad punased ja hiljem muutuvad mustaks. Süüa ei tohi neid aga mingil juhul, sest nad on väga mürgised. Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti ning me saame ilma liigse puiduosata puhta ravimi.

allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim