TÄNA TUTVUSTASID KÕIK ÕPILASED KOOLIS OMA RAAMATUT

CAROL-LISETT tutvustas meile täna Kristiina Kassi raamatut "Nõianeiu Nöbinina". Talle meeldib see raamat sellepärast, et seal sees on ilusad pildid ja toredad jutud, mida ta koos emaga kodus loeb.

MATTEO MARCUS tutvustas Andrus Kivirähu raamatut "Kaka ja kevad". Tema arvates on see raamat naljakas ja seal on väga lahedad sõnad.

RICHARD näitas meile "Võlukunsti´" raamatut. Talle meeldib see raamata sellepärast, et selles raamatus on sees palju trikke.

KISTEN OVE näitas meile oma raamatut, mille pealkiri oli "Dinosaurused". Selles raamatus on Kristeni arvates õpetlikud lood ja ilusad pidid.

MARCUS rääkis meile Contra raamatust "Poiste aabits". Marcuse meelest on selles raamatus naljakad lood ja ilusad pildid.

RASMUS võttis kaasa Rowlingu teose "Harry Potter ja  Fööniksi ordu". Selles raamatus on 855 lehekülge ja Rasmus on lugenud läbi nii selle raamatu kui ka veel neli "Harry Potteri" raamatut.

OLIVER tutvustas meile raamatut "Leiutiste maailm". Oliverile meeldib see raamat, sest selles on palju asju, see on huvitav ja õpetlik raamat.

MARKUS tutvustas raamatut "Pahupidi päev. Markuse meelest on see raamat väga naljakas, lõbus ja hea lugeda.

KRETTELIL oli kaasas Piret Raua raamat "Härra Linnu lugu". Krettel võttis selle raamatu raamatukogust just sellepärast, et teada saada, kuidas läheb edasi lugu, mida me eesti keele tunnis lugesime. Talle meeldis see raamat väga: selles olid toredad lood ja ilusad pildid.

MIA MAI tutvustas raamatut "Karu Semu ja metssiga Mozart". Selles raamatus on toredad lood ilusad pildid.

KEIDI lemmikraamat on "Sööbik ja Pisik". Selles raamatus on ilusad pildid ja see on õpetlik lugu.

 
KIRKE-VICTORIA tutvustas klassile kahte raamatut: Astrid Lindgreni "Meie, Bullerby lapsed" ja Ellen Niidu "Pille-Riini lood". Nendes raamatutes on huvitavad jutud, õpetlikud ja põnevad lood ning ilusad pildid. 

MEIE EESTI HEAD ASJAD

President Toomas Hendrik Ilves kutsus kõiki koos ümbritsevale headusele mõtlema ning osalema joonistusvõistlusel "Meie eesti head asjad". Ka meie joonistasime toredaid pilte Eestist ja Eesti asjadest.

LEEVIKESED PIHLAKAOKSAL

KUI KÜLM NÄPISTAB

Sotsiaalministri MÄÄRUS 29.01.2007
Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.
Lapsevanem lähtub otsustamisel eelkõige kooli sõidu korraldamise võimalikkusest. Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel http://www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.

19. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset lumepäeva "World Snow Day".

Selle raames toimub väga paljudes riikides üle kogu maailma erinevaid lume- ja suusaüritusi.

AASTA PUU 2014 - TÜRNPUU JA PAAKSPUU

TÜRNPUU kasvab harilikult kõrge põõsana. Türnpuu tüvi võib vahel olla üsna jäme. Meie looduses on ta tavaline, kuid mitte nii sage kui paakspuu. Seda põõsaliiki leidub hajusalt metsades, võsades, loodudel. Tavalisemad kasvukohad on suhteliselt väheviljakatel ja kuivadel muldadel. Türnpuu õitseb mais-juunis. Õied on väikesed ja kollakasrohelised. Vili on marjataoline, musta värvi, 2-4 seemnega luuvili. Marjade maitse on kibe. Kui neid ohtramalt süüa, võib saada kergema mürgituse. Türnpuu jämedamate tüvede puidust on valmistatud kenasid noapäid ja väikesi iluasju. Koorest on saadud kollast ja pruuni lõngavärvi. Ka marju on tarvitatud värvimiseks. Tooreste, roheliste marjadega on lõngadele antud kollast, küpsete marjadega pruuni ja punast tooni.

PAAKSPUU on meie metsade üks tavalisemaid põõsaid, ta ei ole kuigi suurt kasvu. Tema õied on väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta. Sügisel tulevad paakspuule marjad, millel on sees kaks luukest. Algul on need luuviljad punased ja hiljem muutuvad mustaks. Süüa ei tohi neid aga mingil juhul, sest nad on väga mürgised. Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti ning me saame ilma liigse puiduosata puhta ravimi.

allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim

PALJU ÕNNE, ARMAS CAROL-LISETT!

JÄÄLILLED

KUNA KÜLMATAAT SEL AASTAL VEEL JÄÄLILLI AKNALE MAALINUD EI OLE, OTSUSTAIME ME ISE KAUNID JÄÄLILLED KÜÜNLAGA PABERILE JOONISTADA, KÜÜNLATÖÖ KATSIME SINISE VESIVÄRVIGA. ET TÖÖ VEEL PÕNEVAM OLEKS, KIRJUTASIME KA TOREDA LUULETUSE KAUNI KÄEKIRJAGA.

LEEVIKESED JA TIHASED

Tööõpetuse tunnis meisterdasime paigallinde: tihaseid ja  leevikesi. Aluspaberi maalisime siniseks, leevikesed-tihased värvisime ja lõikasime välja ning kleepisime koos oksaga alusele. Laste arvates tulid väga-väga ilusad tööd!

LUMEEIT

LUGESIME TÄNA VENNAD GRIMMIDE MUINASJUTTU "LUMEEIT".KUI OLIME JÕUDNUD KOHANI - LÕPUKS JÕUDIS TÜDRUK VÄIKESE MAJA JUURDE, MILLEL OLID SUURED AKNARUUDUD. MAJAST VAATAS VÄLJA VANA NAINE, KELLEL OLID NII SUURED HAMBAD, ET TÜDRUK KARTMA LÕI JA ÄRA JOOSTA TAHTIS. EIDEKE AGA HÜÜDIS TALLE: „MIKS SA KARDAD, HEA LAPS? JÄÄ MINU JUURDE. KUI SA MAJAS KÕIK TÖÖD ÄRA TEED, KÄIB SU KÄSI HÄSTI. VAATA, AINULT, ET SA MU ASET HÄSTI KOHENDAD JA HOOLSALT PATJU KLOPID, NII ET SULED LENDAVAD. SIIS SAJAB MAA PEAL LUND: OLEN JU LUMEEIT.“ - HAKKAS AKNA TAGA VAIKSELT LUMEHELBEID SADAMA. OLIVER ARVAS, ET LUND HAKKAS SADAMA SELLEPÄRAST, ET ME "LUMEEIDE" RAAMATUT LUGESIME.MEIE MÕTTEID RAAMATUST:

Eesti Lastekirjanduse Keskus

12. NUKITSA KONKURSS!

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav                                                                         lugejaküsitlus, kus laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim                                                                             lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik.

Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel rahvusvahelise                                                            lasteraamatupäeval 

Nukitsa konkursi peaauhinna – Nukitsa pronkskuju – on võitnud kirjanikud                                                                           Andrus Kivirähk (kolmel korral),  Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller,                                                                         Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass                                                                                 ning kunstnikud Heiki Ernits (neljal korral), Edgar Valter (kahel korral),                                                                                   Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp, Anni Mäger.

Hääletada saad siin!

Vali kirjanik!

                           Vali kuntsnik! 

OLE NÄHTAV!

AASTA LOOM 2014 - VIIGER

Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes.

Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel.

Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.

Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt.

Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu.

allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm

AASTA LIND 2014 - JÄÄLIND

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja aasta linnu 2014, kelleks on jäälind. Kuigi jäälind on Eestis üsna vähearvukas, on ta välimuse poolest tuntud ja armastatud linnuliik. Meie looduses eksootilise ja erakordse sinise seljasulestiku tõttu kutsutakse teda põhjamaade kalliskiviks ja samal põhjusel on ta ka fotograafide üks lemmikuid. Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde. Arvukuse suur kõikumine tuleneb külmadest talvedest, mis on neile hukatuslikud. Jäälind elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab ta enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda. Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavalt kuni sada lindu. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast ning jäälind on järjekorras kahekümnes. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse.
allikas: http://www.eoy.ee/node/703